Monday, August 16, 2010

Krakow

Lõunane pelmeenifestival

Jalutasime läbi sajuse linna kui kuskilt hakkas kostma muusikat. Lähemalt uurides selgus, et tegemist on pelmeenifestivaliga. Kümneid erisorte pelmeenidest ning kulutuurikava. Sõime pelmeene – pardilihaga, spinatiga, seentega, kapsaga, kirssidega, mustikatega, küüslaugukohupiimaga jne jne – osad praetud, osad keedetud.

Õhtu pubis juudi kvartalis

Krohvitud seinad, pisut laiguliseks värvitud. Seintel vanad mustvalged fotod – sellest ajast, kui pildi peale jäämiseks sätiti ennast mitu tundi ja siis tehti tähtis nägu pähe. Mõned neist perepildid, mõni pulmapilt, mõned vanad sõjapealikud... või lihtsalt kellegi vanaisad.

Ja siis hakkab mängima Edith Piafi plaat...

Järgmisel sellisel õhtul võtan kaasa oma visandimapi ja istun nurka maha – siis on adekvaatne põhjus jõllitada teisi inimesi - lihtsalt uudistamise mõttes. Ja no on asju, mis lihtsalt väärivad paberile panemist.

Hommik Visla jõe ääres

Ma armastan varahommikusi päikselisi tunde, kui tööinimesed sätivad oma päeva algust ja minusuguseid uitajaid on veel üsna vähe. Jõgi, mis öösel meenutas muinasjutuväravat, peegeldab päeval tõsiselt ja asiselt kaldaäärseid maju. Teisel pool kallast on ühel seinal graffiti– suur krokodill – nii hoole ja armastusega tehtud, et selleks pidi kuluma tunde... Krokodilli keha koosneb tähtedest – kahjuks sõnub jääb tabamatuks.

Maja ees tänaval, keset poriloiku, seisab tool ja tooli kõrval onu, kes ei suuda otsustada, mida täpselt edasi teha.

Turuplatsil keset juudi kvartalit on lett cd plaatidega vaid eelmise sajandi alguse ning keskpaiga jazzist ja bluesist...

Minust

Jahmatav tunne on olla nii, et ees on lõpmatus – kogu maailma ruum ja aeg. Aeg silma vaadata ja aeg tantsida vihmas, aeg rõõmu tunda ja tunda maailma lõhnu ning maitseid...

No comments:

Post a Comment