Saturday, September 18, 2010

Pilvi nad oskavad siin maalida...

Ma ei ole kunagi näinud sellist taevast, nagu siin Kataloonias, Püreneede lähistel. Iga päev on isemoodi ja ka kõige igavamal neist, on taevas nagu suurmeistri maal:

Helesinises kõrges taevas ujuvad valged pilvetordid, nagu naivistide maalidel. Kusjuures kohati on pilvedel lausa uskumatud kujud – mis justkui ei vasta ühelegi loodusseadusele – nt üksiku kõrge püstise torni kuju.

Kiudpilved moodustavad laiade pintslitõmmetega maalitud mustreid, mis keerduvad ja põimuvad omavahel.

Raskete hallide pilvede vahelt paistab süütu helesinine ning halli varjundite jaoks ei ole isegi jaapanlastel ilmselt piisavalt värvuste nimesid (kuigi kuskilt kunagi loetud teadmise kohaselt on neil värvide nimesid meile täiesti hoomamatu hulk)
Päikeseloojangud on igal õhtul järjest täiesti hingematvad – ükskõik, milline ilm parasjagu ka ei oleks.

Õhk on teist värvi kui Eestis ja valgus on imeline isegi keskpäevase terava päikese käes, rääkimata poolvarjudes hommikuid ja õhtupoolikuid. Päeva teevad ilusaks juba mõned taevasse heidetud pilgud ja istudes õhtuti päikeseloojangut vaadates olen tabanud ennast mõttelt, et sellise taeva alt ei tahakski nagu kuhugi – hoolimata sellest, et siin ei ole ookeani ja talved on siiski jahedavõitu...

No comments:

Post a Comment